Moodustati Eesti Kultuurkapital

See oli riiklik fond kirjanduse, kunstide ja teadusliku töö toetuseks. 

Kunstialade esindajad jagasid seal raha loominguliseks toetuseks. 

Nõukogude võim lõpetas selle tegevuse, EV-s taastati see 1994. 

https://www.kulka.ee/et

Eesti lugu. Raamatuaasta. Kultuurkapitali 100 aastat. 27.09

Kulka-uurija Jüri Uljas: "Kultuurkapital on näidanud, et ta on meile sobilik, vajalik ja hästitoimiv asutus, Kulka oskab väga hästi inimeste tehatahtmise seostada saadavate toetustega."

Jüri Uljas arvab, et on siiski veel vajadusi, mis on seadusest välja jäetud ja mis on lahendamata.

Sotsiaalpsühholoog Jüri Uljas, raamatute "Eesti Kultuurkapital 1921–1941" ja "Eesti Kultuurkapitali uus tulemine 1988–1995" autor, räägib saates Kultuurkapitali sajast aastast. Miks Kulkat vaja oli ja on, mille üle loomise aegu vaieldi, kes on Kulkalt raha saanud? Kas on ka neid, kes on raha ära põlanud? Missugused küsimused on Jüri Uljase arvates lahendamata?

Eesti lugu. Raamatuaasta. Kultuurkapitali 100 aastat.

Kultuurkapitali esimesi ideid. Andres Pert. Lendleht meie luulekirjanduse parandamiseks. Tartu, 1893, lk. 23-24:  "Edendaks iga täiskaswanud Eestlane paari pudeli õlle raha eestgi kirjandust, siis oleks ka asjal teine nägu! Et kirjandusest arusaamist ja lugu­pidamist äratada, oleks esiti kül rahalist abi tarwis. Kui ühe suurema rahwa juures üks töö ika tarwilise jao osawõtmist suure hulga pärast leida wõib, siis on wäikeste rahwaste juures näha olnud, et rahalist abi kirjanduse kosumiseks esite tõeste tarwis on. Meie naabrirahwadgi toetawad mitmesuguste abirahadega kirjandust.

 

Kontserti ja näitemängu piletiteksgi on raamatuid tarwitatud. Kõige sündsam oleks küll kirjanduse kapitali asutamine. Ma arwan, et meie rahwas, kellel iga hää ettewõtte jaoks helde käsi on olnud, selle kapitali hääks seda heldem saab olema, sest et selle kasu kohe esialgu nähtawale tuleb, kui aga need, kellel selles küsimuses rohkem arusaamist, temale seda tarwilise elawuse ja selgusega ette panemad. Ärgu jäägu Eesti kirjanduse kapitali asutamine mitte paljalt soowiks! Kui ma Eesti luulet magajaks nimetasin, siis katsugu iga üks teda üles äratada. Ja kui ta muidu ei ärka, siis tellitagu Soome sepalt ora, millega teda kord torgata".