Tõde ja õigus I
Hilisem kultusteos, millele autor kirjutas juurde veel neli osa.
Tegevus toimub maal, kohas, millele Tammsaare on andnud nimeks Vargamäe.
Seal elavad kaks perekonda – Andres Krõõdaga ja nende lapsed Mäel ja Pearu Murakas perega Orul.
Kui heleda häälega Krõõt sureb kolmanda lapse sünnitusel, abiellub Andres Mariga, kes on olnud talus teenijana.
Romaanis kujutatakse Eesti maaelu „19. sajandi viimasel veerandil“ ning kahe naabrimehe omavahelist mõõduvõtmist.
Teosest on ajapikku tehtud palju dramatiseeringuid erinevate lavastuse jaoks.
Film (režissöör Tanel Toom) tehti aastal 2019.
„Litsid mehed need Vargamäe mehed“, ütleb kõrtsmik, kui Andres ja Pearu oma järjekordselt kohtuskäigult kõrtsi jõuavad.
Andrese tegelaskujus on nähtud nii juutide esiisa Aabrahami, Jakobit kui ka Hiiobit ja üldse on teoses väga palju viiteid Piiblile.
Andres esineb maastikul tegutseva kangelasena, kelle eesmärk on maastik endale allutada ja seda ümber kujundada. /---/ .
Andres loodab oma tegevuses Jumalale, kuna arvab, et täidab Jumala tahet.
Seeläbi saab Vargamäest väljaspool maailma seisev Jumala projektsioon.
Andrese soovid ja ihad on justkui lõpmatusse suunatud.
Talle loeb ainult tema tahe, mis ei võta arvesse ei teiste inimeste ega ka looduse tahet.
Seetõttu muutub tema algne Jumalik loometöö võitluseks Jumalaga, sest Andresele sobib Jumala tahe vaid siis, kui see ühtib tema omaga.
Andres otsib tõde Piiblist, et kinnitada oma õigust, mitte selleks, et täita Jumala tahet.