Heiti Talvik (1904-1947) on eesti üks legendaarsemaid luuletajaid.
Ta õppis Tartus, abiellus Betti Alveriga ja jõudis avaldada kaks luulekogu ning tõlkeid.
1945. Aastal arreteeris nõukogude võim Talviku, ta saadeti Siberisse ja suri seal.
Tema luule oli läbi nõukogude aja keelatud.
Aeg, millest me unistan, iial ei saabu
Vea silmile kaabu
Ja taandu eksiili.
Me rünnak, mis mõtteis läks kõigiti täppi,
On jätnud meid häppi.
Ning ilmaklaas laastavat ennustab iili.
(Eleegia. Sõnarine 2, lk 441)