Urve Karuks oli üks silmapaistvamaid noorema pagulaspõlvkonna luuletajaid. Torontos ilmusid luulekogud ”Savi” (1968) ja ”Kodakondor (1976), luuletusi ilmus ka kirjandusajakirjades Tulimuld ja Mana.
Autor. Urve Karuks
Savi. Luuletused
Illustratsioonid Osvald Timmas, kujundanud Peeter Sepp. Toronto: [s.n.], 1968. 62 lk.
Urve Aasoja-Karuks (1936-2015)
Urve Aasoja, sündis Tallinnas, tema isa oli Eesti Vabariigi kõrgem sõjaväelane Voldemar Aasoja (1907–1943). Sõja-aastail isata jäänud pere lahkus Eestist 1944. aasta sügisel, kui Urve oli 8-aastane. Haridustee jätkus DPI laagrite eesti koolides Saksamaal, 1951 asuti elama Torontosse, kus abiellus Erki Karuksiga, kellega kaks last. Urve Karuks õppis edasi Toronto Ülikoolis sotsioloogiat, lõpetas magistrikraadiga (1966). Avaldanud kaks luulekogu "Savi" (1968) ja "Kodakondor" (1976).
Vt ka eesti kirjanike e-leksikonist
Kogutud luuletused. Koostaja Sirje Kiin. Tallinn: EKSA, 2019, lk 289
Luulekogu „Savi“ nimiluuletuses mõtlesin ja tunnetasin ennast saviks, selleks ainemassiks, mil on küll vormitav, ahjus põletav, glasuuritav, millest võib särav ja sile, esteetiline vaas või kuju saada, ent mis sisemiselt siiski selle vormimise ja lihvimise vastu protesteerib. […]
„Kui ma savi-luuletuse kirjutasin, samastasin oma tundeid ja protesti vormimise vastu savi omaga.“