Sõjasarv
Sõjasarv
Ilmunud: Moskva, Leningrad, 1943, 1944
Eesti kirjandus nõukogude sõjapropaganda teenistuses
II maailmasõja ajal nõukogude tagalasse evakueerunud kirjanike looming rakendati võitleva propaganda teenistusse ja selle üheks olulisemaks ilmumiskohaks sai kirjandusajakirja puudumise tõttu almanahh „Sõjasarv“.
Selle esimene number ilmus Jüriöö ülestõusu 600. aastapäevaks, mida samuti sobis ära kasutada kui võõrvallutajate vastu võitlemise sündmust.
Aastail 1943–1944 avaldati Moskvas ja Leningradis kokku 6 numbrit, almanahhi kolleegiumisse kuulusid Johannes Vares, Nigol Andresen, Johannes Semper ja mitemed teised 1940. aasta juunipöördega kaasa läinud literaadid, lisaks eesti autorite (Juhan Smuul, Debora Vaarandi, Mart Raud jt) suuresti ajakajalisele ja deklaratiivsele algupärasele loomingule avaldati „Sõjasarves“ ka kriitikat ja poliitilist publitsistikat, juhtkirju, sõjaülevaateid, tõlkeid ja kroonikat eesti kultuurielust nõukogude tagalas.
Eesti klassikutest oli esikohal Lydia Koidula, väljaanne oli illustreeritud eesti kunstnike teostega.
1984. aastal ilmus almanahhides ilmunud loomingust omaette raamatuna Endel Sõgla koostatud valimik „Sõjasarv“.