Teataja

Teataja

Ilmunud: Stockholm, 1944(–2002)

ESTER

Täistekstid

Ajaleht Teataja oli pagulasi ühendanud vaimne sidemees Rootsis, ent autoriteetse kultuurilehena levis ka mujal.

Rootsis 28. oktoobril 1944 ilmuma hakanud Teataja on üks olulisemaid kultuuriküsimusi vahendanud pagulasajalehti, mille väljaandjaks olid Eesti Organisatsioonide Liit Rootsis ja Eesti Komitee. 

Teataja ilmus algul nädalalehena, aastail 1953–1958 ja 1963– 1995 kaks korda kuus ja alates 1996. aastast kord kuus, 1945–1953 kandis ajaleht nime Eesti Teataja. 

Eri aegadel on ajalehe toimetajaiks olnud teiste hulgas kirjanikud Ilmar Talve, Ilmar Mikiver ja Raimond Kolk, kunstnik Otto Paju, diplomaadid Evald Uustalu ja Aleksander Warma jmt, kõige pikemat aega tegi ajalehte muusik Harri Kiisk, lähedased kaastöölised on olnud Karl Ristikivi, Kalju Lepik, Arvo Mägi, Helmi Eller jmt. 

Poliitiliselt oli Teataja tihedalt seotud Eesti Vabariigi eksiilvalitsusega, uudiseid okupeeritud kodumaalt püüdis ajaleht käsitleda kriitilise usaldusväärsusega.     

Teataja poolsajandi tähistamiseks ilmus Stockholmis 1994. aastal ajalehe viimase peatoimetaja Aksel Marga ja Arvo Hormi koostatud paguluse kroonikat läbi ajalehekirjutiste kajastav koguteos „Pool sajandit eestlust paguluses“ (2. trükk 1995). 

Ajalehe viimane number ilmus 14. detsembril 2002.  

Eesti Vabariigi Valitsuse eksiilis peaminister presidendi kohustes Heinrich Mark, 2002: „Teataja oli pikkade pagulusaastate jooksul eesti rahvusliku tegevuse ja iseseisvusvõitluse julgeks ja efektiivseks lipukandjaks.“