Üks esimesi maarahvale mõeldud käsiraamatuid

Pealkiri

Ramma Josepi Hädda- ja Abbi-Ramat : Ehk maggusad ja tullusad juttud ja öppetussed, kuida ma-rahwas woib röömsaste ellada, ausal wisil rikkaks sada, ja isse ennesele ja mu rahwale monnesugguses häddas ja wiletsusses abbi tehha

Koostaja 

Friedrich Gustav Arvelius

Ilmunud

Tallinn : [s.n., 1790] (Tallinn : Iwersen ja Wemer)

🔎 ESTER

🔎 TÄISTEKST

Vana kirjakeele korpuse

🔎 tekst

1790. aastal ilmus Arveliuselt tervishoiualaseid ja majanduslikke nõuandeid pakkuv käsiraamat täiskasvanuile – „Ramma Josepi Hädda ja Abbi-Ramat“. Selle trükise puhul oli Arveliusel eeskujuks saksa ajakirjaniku R. Z. Beckeri populaarne käsiraamat "North- und Hülfsbüchlein für Bauerleute" (1788). 

Trükist levitati maakohtades tasuta 10 000 eksemplaris, kulud kandis Tallinna saksa teater, kuid sellele vaatamata jäi moraliseeriv teos ebapopulaarseks. 

Juba oma 2. õpetuseraamatus "Üks Kaunis Jutto- ja Öppetusse-Ramat" (1787) hakkas Arvelius jutustusega „Ramma Josepi Ello, Öppetussed ja Könned“ arendama algupärast iseseisvat lugu "mõistlikust maamehest" Ramma Josepist. Samast tegelasest ilmubki 1790. a iseseisev teos „Ramma Josepi Hädda- ja Abbi-Ramat“. 

Arvelius leiab, et talurahva viletsas olukorras on süüdi rahva enda rumalus ja halvad kombed. Ramma Josepi näol pakub välja "mõistliku maamehe" eeskuju, kus õpetlike lugude varal talupoegadele erinevateks elujuhtumiteks praktilisi nõuandeid jagatakse. Meditsiinivaldkonnast mainitagu autori soovitusi puhtusenõuetest kinnipidamiseks, haigestumisel aga soovitati pöörduda õpetatud tohtri või velskri poole. Ka õpetas Arvelius talupoegi äädikat ja viina ravimina kasutama.