Hõbevalge
Kui 20. sajandi keskpaiku avardusid Karl Ristikivi romaanid Euroopa ja Jaan Krossi romaanid Eesti ajalukku, siis Lennart Meri ühendas ajaloo ürgsemad kihistused kosmiliste kaugustega ning soome-ugri rahvaste müüdid Euroopa vanema kultuurilooga. Põnevusega loetav esseeromaan „Hõbevalge“ on reisikiri ajas ja ruumis, autori teejuhiks muistsest Massaliast (Marseille) pärit Pytheas, müütilise Ultima Thule ristiisa, kelle rännud ulatunuvat Läänemereni kunagi 4. sajandil enne Kristust.
Meri hüpoteesid on julged ja suurejoonelised, tema kirjutamisviis dünaamiline, seda on võrreldud filmikaamera liikumise ja osava montaažiga.
Usutavasti pole ühegi eesti autori teoseid tsiteerinud erinevate teadusalade asjatundjad rohkem kui Meri „Hõbevalget“ ning see kinnitab ka tema esseistika lammutavat toimet valitsenud totalitaarsele režiimile.
Oma meetodi on Meri sõnastanud aforistliku täpsusega: „Kujund on luule ehituskivi ja täppisteaduste miin.“
Identiteeti loova ja kinnitava teosena oli „Hõbevalge“ ühtviisi oluline nii eestlastele kui soomlastele ja selle mõju pole lakanud tänini.
Raamatust on tehtud mitmeid kordustrükke ning 2025. aastal ilmus „Silverwhite“ Adam Culleni tõlkes ka inglise keeles.
Režissöör Martti Helde käe all valmib Lennart Meri menuteosel põhinev
film 2026-2027.a.
