Naljajutud rahvaraamatutes
Rahvaraamatute üheks meelisteemaks kujunes 1870. aastatel rahvapärimus. Gustav Ellerbergi „Naljatilgad ehk loe ja naera“ (1868) on üks nende hulgast. Raamat sisaldab anekdoote, mis on tõenäoliselt tõlgitud mõnest saksakeelsest väljaandest, kuid neile lisaks on raamatus 12 muistendit, mille tegevuspaigaks on Haapsalu, Vormsi ning Hiiumaa. Usundilisi muistendeid anekdootidega kõrvuti seades püüab raamatu koostaja tõenäoliselt välja naerda ka rahvale omast usundilist maailmakäsitlust.
Tähelepanu väärib raamatu tagakaas, millel on kujutatud „karuteene“ lugu. Ka kõnekäänuna tuntud väljend tugineb loole, milles karu peletab magava peremehe juurest kärbseid eemale. Kiviga lüües tapab karu ka mehe.