Raamatuaasta ilus avastus

Kristian Jaak Petersoni eluajal ilmunud raamatukese tiitelleht. 

Allikas: ABO – Archivalia Baltica Online, 2022. Markus Trasberg parandas pildi kvaliteeti Gemini Nano Banana Pro pildimudeliga.

Loe Urmas Sutropi artiklit "Haruldus: Saksa arhiivist tuli päevavalgele Kristjan Jaak Petersoni tilluke raamat" (Postimees 2026, 13.03)

Kristian Jaak Peterson

Auf den Tod meiner Freundin A. S. Clark ihr von Marie Keusch gewidmet. Riga, 1822. (Minu sõbranna A. S. Clarki surma puhul, temale pühendanud Marie Keusch)

E-kataloog Ester

Raamat ilmus anonüümselt

ABO – Archivalia Baltica Online leheküljel aastast 2022 

oli estofiili Dorothee M. Goeze teade, et Petersoni 200. surmapäevaks on tema raamat „Minu sõbranna A. S. Clarki surma puhul“ lõpuks leitud. Goeze kirjutab, et Petersoni publikatsioon leiti Carl Schirreni Arhiivist Lüneburgis juba 2020. aastal. See paiknes teiste trükistega kokku köidetult kunagisele Riia ajaloo ja arheoloogia seltsile kuulunud juhuluuletuste konvoluudis.

Dorothee M. Goeze raamatuleidu käsitlev artikkel „Kristjan Jaak Peterson“  on ilmunud Saksa-Balti aastaraamatus (Deutsch–Baltisches Jahrbuch, 2024. Bd. 72, lk 103-109). 

Aastaraamatut on võimalik lugeda Tartu Ülikooli Raamatukogus.

KJP raamatukeses on koos kaantega ainult neli lehekülge – tiitelleht, tiitli pööre ja tiitliga samanimeline leinaluuletus kahel leheküljel. Goeze toob oma artiklis ära nii raamatukese tiitli, tiitli pöörde kui ka luuletuse teksti. Raamatukese tiitlile on keegi käsitsi kirjutanud: „Verf. Christian Jaak Petersohn, Literat“ (Koostaja KJP, literaat).

Tiitellehe pöördelt selgub, et luuletuse trükiluba oli antud 2. aprillil 1822. a (uue kalendri järgi 14. aprillil). Seega on suur tõenäosus, et Peterson nägi oma luuletust trükituna enne oma surma 23. juulil (u.k.j. 4. augustil). Loodetavasti aitas luuletuse kirjutamise eest saadud tasu tal oma viimaseid elukuid kergemini mööda saata.

Samuti avab Goeze nii A. S. Clarki kui ka Marie Keuschi isikud. Goeze arvates tellis selle luuletuse Marie Keusch (1773-1840), kelle neiupõlvenimi oli Wiedfeld või Wietfeldt. Tema isa oli Riia kaupmees. Tema lahkunud sõbranna oli Anna Sophia Clark, sündinud Schröder (2.12.1773 – 30.03.1822).

Luuletuses on neli salmi, igas salmis kaheksa rida. Luuletuse algus ja lõpp koos reaaluse tõlkega:

Weicht der Sonnen Gold, so herrschet Dunkel,

Kui taandub päikse kuld, siis valitseb pimedus,

Weicht die Seele, öffnet sich ein Grab;

kui lahkub hing, siis avaneb üks haud;

Aber hoch, beim heil’gen Sterngefunkel,

kuid kõrgel, pühade tähtede säras,

Sieht der freie Geist auf uns hinab

vaatab vaba vaim meie peale alla

/…/

Jauchze, Menschheit! mögen Donner rollen,

Hõiska, inimsugu! mürisegu kasvõi kõu,

Alles Hohe liegt im Thun und Wollen! –

kõik üllas peitub teos ja tahtes! –