Eesti kirjakeele sündi võib pidada erilaadseks. On valiku küsimus, kas kirjeldada seda läbi traagilise ohvriprisma või triksteriloo võtmes.
See kuningas sest auvust, põrgukonn ja armutaim.
Eesti keelemõte 1632–1732
Koostanud Kai Tafenau, Kristiina Ross ja Aivar Põldvee.
Eesti Keele Instituut
Toimetanud Kai Tafenau, kujundanud Merle Moorlat
Ilmunud: Tallinn, EKSA, 2023
639 lehekülge
Sirp 28.04.2023 Eesti kirjakeel – kas ohver või trikster?
Keeleteemad põhjustasid ka aastatel 1632–1732 kohati keemistemperatuurini viivaid pingeid, aga lõpptulemus osutus igati kaaperdamiskõlbulikuks. Kristiina Ross
Kuula Vikerraadio Keelesaade. Keelevaidlused aastatel 1632-1732
Raamatusse on eesti keelde tõlgituna koondatud seni avaldamata või hajali ilmunud kirjad, koosolekute protokollid ja trükiste saatesõnad, millest selgub, mida arvasid keelest ja selle korraldamisest eesti kirjakeele loojad – saksa (ja rootsi) vaimulikud.
Raamatust räägib Kai Tafenau.