Üks esimesi põhjalikke laste- ja noortemängude raamatuid.
Ado Rulli „Ühismängud nooresoole“ (1911) sisaldas ka mängujooniseid. Tagaajamismängu kull nimetus jõudis Eestisse arvatavasti 19. sajandil, kuid levis just Rulli raamatu „Ühismängud nooresoole“ kaudu. Ka kulli piirkondlikud nimetused nagu mats ja lets, esimene oli levinud Kesk-Eestis, teine Lääne-Eestis, leiavad mainimist.
Trükises ära toodud rahamängu puhul ei ole tegemist aga hoopiski mitte raha peale ega rahaga mängimisega, seda ei peetud sündsaks.
Rahamäng.
Laua pätile pandakse üksteise kõrwale nõnda palju wiielisi waskrahasid kui palju mängijaid on, üks mäingija maha arwatud. Siis algab üks mängijatest üht sündmust jutustama.
Niipea kui ta sõna „raha" omas jutus ütleb, peab iga mängija ühe raha laualt omale pihku haarama. Kes ilma jääb, peab jälle ühe loo jutustama, kus sõna „raha" ettetuleb.
Et mängijaid petta, peab jutustaja sagedasti „r" tähega sõnu pikkameisi algadesütlema. /---/ Näituseks wõib nõnda jutustada:„Kui ma täna hommiku rohu-tee peale jalutama läksin, leidsin ma r- (kõik sirutawad käed wälja.) rohu seest r- (jälle sirutatakse käed wälja.) roostetanud r(jälle seesama.) raua tüki. Edasi minnes nägin ma r- roopas ühe kulunud rrohelise raha koti j. n. e. Kes nüüd sõna „raha" juures ilma rahata jäi, annab pandi ja peab edasi jutustama.“