19. sajandi keskel hakati pöörama suuremat tähelepanu kihelkonnakoolide korrapärasele töölerakendamisele ja sellega seoses ka sobiva õppekirjanduse soetamisele.
Suureks sammuks eesti kooliõpiku arengus oli Põlva apstori Johann Georg Schwartzi organiseerimisel kihelkonnakoolide tarvis aastail 1852-1861 Tartus seitsme õppeaine jaoks (8 raamatus) väljaantud õpikute sari „Koli-raamat“.
Õigekirjutuse ja arvutamise kõrval jagati selles teadmisi geograafiast, loodusloost, füüsikast ja sündinud asjadest (ajaloost). „Koli-raamat“ lisas eestikeelse õpiku kujunemisloosse uue hinnatava osa – illustratsiooni.
(Eesti kooli ajalugu 1989, lk 385-386)