Juhan Kunder oli oma aja nimekamaid pedagooge, folklorist, näitekirjanik, lastekirjanik.
Ta uuris ka Eesti kirjanduslugu.
Selleks saatis ta laiali rohkelt ringkirju, kogumaks materjali kavandatava kirjandusajaloo kohta.
Vastuste arv valmistas aga autorile pettumuse ja kogu projekt jäi toppama.
1885. aastal avaldas autor oma uurimistöö esimese osa ühes ajakirjas, kuid suri peagi pärast seda 35-aastaselt.
Tema kirjandusajaloo esimene osa, “Eesti kirjandus, koolile ja kodule“, ilmus õpikuna alles pärast autori surma (1890) ning planeeritud teine osa jäigi ilmumata.
Esimene osa kujutab endast pigem esseistlikus laadis kogumikku rahvuslikust luulest 19. sajandi kolmandal veerandil, mitte niivõrd kogu eesti kirjanduse süstemaatilist ülevaadet.
Et aga autor käsitleb oma kirjutises ka rahvaluulet, on sellega asututud suur samm kokkuvõtliku ülevaate suunas.
(Eesti kirjanduse ajalugu 2016, lk 34)