Valgus Koordis
Teos ilmus eesti proosapilti poliitilise skandaali saatel: kui 1948. aasta romaanivõistluse žürii jättis selle auhindamata, moodustati võimude korraldusel uus žürii, kes määras kuulekalt jutustusele esimese auhinna.
Kolhoosikorra tegelikku kehtestamist ennetavalt jutustab Leberecht loo sellest, kuidas Koordi külas jõutakse kolhoosi asutamiseni.
Koordi talupojad vääravad Kurjuse jõud „bandiitide“ (nii nimetatakse metsavendi) ja kulakute näol ning alistavad salapärase ja vaenuliku soo.
Muutusi külas kirjeldatakse kui imet, mille saadab korda nõukogude võim.
Jumalikustatud võimu esindab partorg Muuli – preester ja prohvet, kel on võime näha olevat tuleviku valguses, homses päevas. Tulevikku tähistab ka topeltsümbol oo lõpus: valguse süttimine pluss lapse naeratus.
„Valgus Koordis“ on põhistruktuurilt stalinistlik uusmüüt.
(Eesti kirjanduslugu 2001, lk 383)
„Valgus Koordis“ auhinnati Stalini preemiaga (1949) ja selle ainetel valmis 1951 aastal samanimeline film.
