Presidendikõned
Sarjas "Eesti mõttelugu" ilmub "Presidendikõned". Toimetajad Edvin Hiedel, Andres Langemets ja Henno Rajandi, eessõna autor Hando Runnel ja järelsõna autor Carl Bildt. Sisuks Lennart Meri märgilisemad kõned, intervjuud ja artilid läbi aegade
Presidendikõned
Autor: Meri, Lennart, 1929-2006, eessõna: Hando Runnel, järelsõna: Carl Bildt.
Ilmunud: Tartu, Ilmamaa, 1996 (Tartu, Greif)
"Presidendikõned" on Eesti kirjaniku, filmimehe ja poliitiku Lennart Meri raamat, mis ilmus 1996. aastal, tema esimese ametiaja lõpul Eesti presidendina.
Kogumik koosneb kahest osast: esimeses on valik Lennart Meri artikleid, kõnesid ja intervjuusid mitmesugustel kultuurilistel teemadel (ajakirjandus, kirjandus, ajalugu, filmikunst, reisimine, linnaplaneerimine, keskkonnahoid, poliitika), teine koosneb kõnedest aastail 1990–1996.
Tuntumate varem ilmunud tekstide hulka "Presidendikõnedes" kuuluvad 1968. aastal ilmunud ülevaade Eesti filmikunsti hetkeseisust ja tulevikust "Suur üksiklane", 1981. aastal Eesti NSV Kirjanike Liidu kongressil peetud kõne "Kirjanduse maailmapuu", fosforiidisõja aegu ajakirjas Eesti Kommunist ilmunud artikkel fosforiidikaevandamise kahjulikkusest Eesti keskkonnale "Kahjulik kasu" ning Eesti NSV loominguliste liitude ühispleenumil 1988. aastal esitatud kõne "Kas eestlastel on lootusi?". Esimese osa lõpetab 1989. aastal ajalehes Sirp ja Vasar ilmunud "Ärkamisaja koidikul", mis kirjeldab Meri perekonna küüditamist 1941. aasta 14. juuni varahommikul.
