1812 ilmus esimene sünnitusabi raamat – Justus Waltheri „Lühhikenne Öppetus Eestima Tallorahwa Ämmadele“.
Raamatu tõlkis Otto Reinhold von Holtz (rootsi-saksa päritolu Keila pastor ja kirjamees) ja see sisaldab 1809. aastal ämmaemandate instituudis loetud õppematerjale.
(Eesti raamatu kronoloogia 2000, lk 23)
Raamatus jagatakse kahekümnes peatükis vajalikke nõuandeid, näiteks: kui naine käima peal on, kuidas naisterahvas peab ennast käima peal hoidma, kuidas peab ämmaemand end kaitsma, lapse sündimine, sünnitanud naise abistamisest, vastsündinud lapse eest hoolitsemine, raske ja enneaegne sünnitus jm.
Naene, kes ämmaks tahhab sada, peab lihha ja luu polest terwe ollema; temma peab suutma ommad käed ja jallad öiete prukida, selge silmaga ollema, ilma palle ehk näo wiggata, et need ei ehmataks, kes tedda tarwitawad, liati kui naene essimest korda last käib.