Peterson äratas tähelepanu kaastöödega Rosenplänteri ajakirjas.
Peterson äratas tähelepanu oma kaastöödega Rosenplänteri ajakirjas "Beiträge". Tema panust eest keele uurimisse hindasid kaasaegsed kõrgelt eriti seetõttu, et need pärinesid sünnipäraselt eestlaselt. Kristian Jaak Peterson oli 17-aastane, kui ajakiri avaldas tema esimese kaastöö eesti keele lauseõpetuse kohta 1818. a. Aastatel 1819–1820 õppis ta Tartu Ülikoolis, algul usu-, siis filosoofiateaduskonnas, kuid läks 1820 ülikoolikursust lõpetamata tagasi Riiga. Andis seal keeletunde, kirjutas saksakeelseid artikleid “Beiträgele” eesti keele süntaksi, käänete ja pöörete morfoloogia, foneetika jm küsimuste kohta.
Ajakirja XIV vihikus ilmus Petersoni suurteos, Christfried Gananderi “Soome mütoloogia”.
Uskudes, et eesti mütoloogia sarnaneb soome omale, lisas Peterson tõlkele ka andmeid eesti mütoloogia kohta. See muutis kogu eesti kirjanduse käiku: tõlkele toetudes arendasid Friedrich Robert Faehlmann ja Friedrich Reinhold Kreutzwald 19. sajandi keskpaiku välja eesti rahvusmütoloogia.
Äratrükk väljaandest: Beiträge zur genauern Kenntniss der ehstnischen Sprache, H. 14:
Baieri riigiraamatukogu
veebiarhiivis Internet Archive
Beiträge zur genauern Kenntniss der esthnischen Sprache / Hrsg. Joh. Heinr. Rosenplänter.
Valmieras sündinud Johann Heinrich Rosenplänter oli kirikuõpetaja Toris ja Pärnus. Ta andis välja esimest eestiainelist teadusajakirja (20 numbrit, kokku üle 3500 lk), mis oli pühendatud keele, kirjanduse ja folkloori uurimisele. Autorite seas oli sakslastest estofiilide kõrval ka mõni soomlane ja eestlanegi.
Kultuurilugu
Raamatulugu