Kuidas Eesti emakeelepäeva sai
Aastast 1996 tähistatakse Eestis KJP sünniaastapäeva emakeelepäevana.
Aastast 1996 tähistatakse Eestis KJP sünniaastapäeva emakeelepäevana. Meinhard Laks innustas sihikindlalt poliitikuid, et nad teeksid 14. märtsi ka lipupäevaks. Selleks kulus mitu aastat, kuid 1999. aasta veebruaris kinnitas riigikogu üksmeelselt 14. märtsi riikliku tähtpäevana emakeelepäevaks.
Emakeelepäevaks valiti KJP sünnipäev, sest ta oli üks esimesi eestikeelseid
kirjanikke – oodis „Kuu“ pööras noor luuletaja tähelepanu eesti keelele kui kirjanduskeelele.
Alates 2008. aastast on saanud traditsiooniks kirjutada emakeelepäeval e-etteütlust.
17-aastane Kristian Jaak Peterson küsib oma luuletuses „Kuu“ nukralt ja lootusrikkalt:
Kas siis selle maa keel
Laulutuules ei või
Taevani tõustes üles
Igavikku omale otsida?
Kuula Loeb Kalju Orro. 2010.
Meinhard Laks on hilisemas intervjuus meenutanud, et oli nördinud, kui esimesel katsel oli emakeelepäev uute riiklike tähtpäevade eelnõust välja jäänud: „Ja kui ma siis 1998. aasta jaanuaris juhtusin lehest lugema teadet, et riigikogule on kinnitamiseks esitatud need ja need tähtpäevad ja pühad − loen ja loen ja loen ega leia sealt emakeelepäeva nime −, sain ma justkui kaikaga pähe. Paar kuud kogusin jõudu, siis võtsin kätte ja tegin viimase rünnaku ning võitsin.“
Loe artiklit
Foto: REPRO / Jõhvi keskraamatukogu
Emakeelepäeva algatuse arutelu meedias – artiklite viiteid on koguteose bibliograafias (Iaak, lk 230–231).
Vaata, mida räägib P-E. Rummo KJP-st.
