Moodustati riiklik rahastu Eesti Kultuurkapital
Moodustati riiklik rahastu Eesti Kultuurkapital kunstiloomingu, teadusliku töö ja hariduslike ettevõtmiste toetamiseks. 5. veebruaril 1925 võeti riigikogu poolt vastu Eesti Kultuurkapitali seadus. Kultuurkapitali rahast said toetust peamiselt Eesti maad ja rahvast käsitlevad teosed.
Kultuurkapitali esimesi ideid. Andres Pert. Lendleht meie luulekirjanduse parandamiseks. Tartu, 1893, lk. 23-24: "Edendaks iga täiskaswanud Eestlane paari pudeli õlle raha eestgi kirjandust, siis oleks ka asjal teine nägu! Et kirjandusest arusaamist ja lugupidamist äratada, oleks esiti kül rahalist abi tarwis. Kui ühe suurema rahwa juures üks töö ika tarwilise jao osawõtmist suure hulga pärast leida wõib, siis on wäikeste rahwaste juures näha olnud, et rahalist abi kirjanduse kosumiseks esite tõeste tarwis on. Meie naabrirahwadgi toetawad mitmesuguste abirahadega kirjandust. Kontserti ja näitemängu piletiteksgi on raamatuid tarwitatud.
Kõige sündsam oleks küll kirjanduse kapitali asutamine. Ma arwan, et meie rahwas, kellel iga hää ettewõtte jaoks helde käsi on olnud, selle kapitali hääks seda heldem saab olema, sest et selle kasu kohe esialgu nähtawale tuleb, kui aga need, kellel selles küsimuses rohkem arusaamist, temale seda tarwilise elawuse ja selgusega ette panemad. Ärgu jäägu Eesti kirjanduse kapitali asutamine mitte paljalt soowiks! Kui ma Eesti luulet magajaks nimetasin, siis katsugu iga üks teda üles äratada. Ja kui ta muidu ei ärka, siis tellitagu Soome sepalt ora, millega teda kord torgata".

Kulka-uurija Jüri Uljas: "Kultuurkapital on näidanud, et ta on meile sobilik, vajalik ja hästitoimiv asutus, Kulka oskab väga hästi inimeste tehatahtmise seostada saadavate toetustega."
Eesti lugu. Raamatuaasta. Kultuurkapitali 100 aastat.
Kultuurilugu
Raamatulugu