Raamat sisaldab kahte Saksa kirjaniku Wilhelm Hauffi (1802-1827) kunstmuinasjuttu: „Üks jut Kaliwist, kes kurreks sai nõiutud“ ning „Immelik laev“. Juttude tõlkija Ernst Muhel oli kooliõpetaja.
Muheli tõlkeversioonis muutub kaliif kureks, mis tähendab esmajoones sookurge. Hilisemates tõlgetes esineb juba originaalile vastavalt toonekurg. 19. sajandil oli valge-toonekurg Eestis veel võrdlemisi uus asukas, võibolla on see põhjuseks, miks Muhel kasutab (soo)kurge.