1908 Eesti Kirjanduse Seltsi II auhinnaline A. H. Tammsaare uudisjutt "Pikad sammud"
Jutukirjutaja on niisugust valda puudutanud, mis meie ilukirjanikkude eest tänini luku taga on olnud. Meie januneme selle järele – iseendid tundma õppida, kuid meil ei ole tänini keegi julgenud katsudagi ütelda, mis me oleme. Hra Tammsaarel on seda julgust olnud. (Jaan Jõgever. Eesti Kirjandus nr 2, 1909)
Peale 1907. a läheneb Tammsaare oma esteetilistelt vaadetelt „Noor-Eesti“ rühmitusele, stiili sigineb ajastuomane impressionism, külarealistlikust laadist ärapöördumine tähendab ka uue ainestiku valikut: Tammsaare hakkab kirjutama üliõpilasnovelle (1907. aastal astus Tammsaare Tartu ülikooli). Süveneb tegelaste siseelu kujutamine, teiseneb problemaatika: huviobjektideks saavad mehe-naise suhted. Novellides toimub omalaadne üha arenev võitlus tolleaegsete moraalikonventsioonidega: algul võib armastatud tütarlapse ilmnev „patusus“ paisata noormehe psüühika täielikku segadusse („Pikad sammud“), hiljem näidatakse „kõlbluse“ taga peituvat variserlikkust ja deklameeritakse keha tungide loomulikkust („Üle piiri 1910).
(Eesti kirjanduslugu 2001, lk 275-276)