Ernst Peterson-Särgava, Rahvavalgustaja, romaan - omariikluse eelne proosakirjandus
Rahwa-walgustaja
Uudisjutt
Autor: Peterson-Särgava, Ernst, 1868-1958.
Ilmunud: Jurjev, Uudised, 1904 (Jurjev, Schnakenburg)
Place of publ. Tartu
Description 237 lk. ; 19 cm
Permalink https://www.ester.ee/record=b1579992
🔎 - ESTER
🔎 - Täistekst - (Kreutzwaldi sajand, KMAR)
🔎 - Täistekst - (ADA)
📸 - KM EKLA, A-95:23
Romaanis „Rahvavalgustaja“ (1904) vaatleb Ernst Särgava satiiriliselt väikese kirikualevi olustikku, vaimset läppumist, eriti aga elanike väikekodanliku mentaliteedi tühisust ja labasust. Leivatööst olenevalt olid Särgaval vahetud kogemused kirikualevike elu- ja vaimulaadist.
Mudila (on hiljem saanud vaimse mandumise ja äärmise provintslikkuse üldnimeks) alevi suurnikud (köster, kaupmees jt) peavad end oma saksikus vaimus ja väes paremateks teistest, mõistmata oma vaimuvaesust ja sisutut sebimist. Noor kooliõpetaja Madaras püüab esialgu organiseerida ja elustada alevi kultuurielu, kuid mugandub kiiresti valitseva mentaliteediga ning loobub rahvavalgustuslikust tegevusest. Teine kooliõpetaja Jürisson paistab silma käremeelsete vaadetega ja tahtega kogu ühiskonnakorraldus ümber kujundada. Tegelikkuses pole ta suuteline midagi nimetamisväärset korda saata. Lahkub temagi, Mudilas jääb kõik vanaviisi. Realistina on Ernst Särgava Mudila elukorralduse perspektiivitust tabavalt avanud ning aleviku iseloomulikke tüüpe kriitiliselt valgustanud.
(Eesti kirjanduslugu 2001, lk 148)