Eesti kunstipärastest eksliibristest
Paul Ambur, Eesti kunstipärastest eksliibristest, raamatumärgid - sulaaegne raamatukultuur
Kirjastustegelane, raamatu- ja kirjandusteadlane ja suur eksliibriste huviline Paul Ambur avaldas 1958. aastal esimese Eesti raamatumärkide uurimuse. Eksliibrised on olnud eesti raamatusõprade seas hinnatud raamatu omandimärgid, sest raamatuid on läbi aegade kõrgelt väärtustanud. 1950. aastate lõpp oli aeg, mil eksliibriste populaarsus Eestis aina kasvas. Siinsete eksliibriste kuldajaks peetakse ajavahemikku 1957-1999, mil valmistati 30 404 eksliibrist.
Kuigi sõja järel kuulutati „nüüd, mil oleme asunud uude ülesehitusjärku, asugu iga raamatusõber ja raamatute omanik korrastama oma raamatukogu ja seadku sihiks märgistada oma kogu kunstipärase eksliibrisega“, elustus nõukogude ajal eksliibriste loomise traditsioon ja neist hakati kõnelema alles 1956. aastal. 1. juunil 1957. aastal avati Tallinna Riiklikus Kunstimuuseumis juba eksliibriste näitus, kus eksponeeriti ligi 700 eksliibrist.
