Esimene läbinisti eestikeelne raamat
Esimene eestikeelne piiblitõlge, esimene tartukeelne Uus Testament. Kõige esinduslikum Riias trükitud eestikeelne raamat.
Eestikeelse raamatu suursaavutuseks on “Wastse Testamendi” avaldamine 1686.a. Tartukeelse Uue Testamendi tõlkijateks olid pastor Adrian Virginius, tema pastorist isa Andreas ning teised abilised. Raamat oli määratud lugemiseks lõunaeestikeelsetele talupoegadele ja oli tõenäoliselt esimene läbinisti eestikeelne teos üldse. Raamatut trükiti 500 eksemplari, Põhja- ja Lõuna-Eesti pastorite vastastikuste kaebuste tõttu aga keelati selle levitamine. See on esimene läbini eestikeelne raamat. Suurem osa säilinud eksemplare on kvartformaadis (4˚) trükitud tavalisel trükipaberil, mida vesimärgina iseloomustab pootisarv. Ainuke Eestis teadaolev fooliokaustas (2˚) eksemplar trükitud kirjutuspaberil, millel on narripea kujutisega vesimärk, asub Eesti Kirijandusmuuseumim arhiivraamatukogus (Jaan Roosi memoriaalkogus) ja pärineb ilmselt tõlkija kogust Otepäält.
Sellest Uuest Testamendist ilmus 20 uustrükki, viimane veel 1905. aastal.
Pealkiri
Meije Issanda Jesusse Kristusse Wastne Testament, Echk Jummala Pöhä Sönna, Kumb Perräst ISSANDA JESUSSE KRISTUSSE Sündmist pöhist Ewangelistist nink Apostlist om ülleskirjotetu. Cum Gratia et Privilegio S[acrae] R[egiae] M[ajestetis] Sueciae. RIGA, Gedruckt durch Johann Georg Wilcken, Königl. Buchdr. Im Jahr M DC LXXXVI
Tõlkijad
Adrian ja Andreas Virginius, N. v. Hardung, M. Schütz, J. H. Neubau, toimetas Adrian Virginius, eessõna kirjutas ja korraldas trükkimist J. Fische
Ilmunud
Riga : [s. n.], MDCLXXXVI [1686] (Riga : J. G. Wilcken)
Raamatu kirje e-kataloogis Ester
Esimene eestikeelne piiblitõlge, esimene tartukeelne Uus Testament. Esimene läbinisti estikeelne raamat. Trükiti 500 eksemplari.
Wastne Testament algab Liivimaa ülemsuperintendent Johann Fischeri pöördumisega „Armas Mahmehs“, mille tõlkis Adrian Virginius, tulevane Puhja ja Otepää pastor. Virginius oli vaimulike seas parim tartu keele oskaja, kelle tõlgitud raamatuid kasutati nii kirikus kui ka koolis. Ainus säilinud foolioformaadis Adrian Virginiuse eksemplar, kuulunud ligi 220 aastat Otepäält pärit Kooritsa perekonnale, Jaan Roosile kinkis raamatu Tartu algkooli juhataja T. Koorits.
AJATELG
Kultuurilugu
Raamatulugu