Kolmas eesti keele grammatika

Teema:

Vanimad raamatud kuni Rootsi aja lõpuni 1710

Kolmandaks eesti keele grammatikaks ja teiseks põhjaeesti keele õpetuseks on 1660. aastal ilmunud Heinrich Gösekeni mahukas saksakeelne teos „Juhatus eesti keele juurde“. Göseken seadis oma grammatikas eesmärgiks keelekasutuse põhjendamise. Ta kirjutas: „... ja kõnelen ainult sellest meie eesti keelest: kui suur vaev on seda õppida ja rääkida, mitte labasel moel (nagu mõnel on kombeks ladina keelt ilma kindlate reegliteta lobiseda), vaid algusest peale õigesti, nii et osatakse selgitada põhjusi, miks midagi just nii öeldakse.

Pealkiri

Manuductio ad Linguam Oesthonicam, Anführung zur Öhstnischen Sprache, Bestehend nicht alleine in etlichen praeceptis und observationibus, Sondern auch In Verdolmetschung vieler Teutschen Wörter. Der Öhstnischen Sprache Liebhabern mitgetheilet Von HENRICO GÖSEKENIO, Hannovera-Brunsvigo, Der Christlichen Gemeine zu Goldenberg in der Wyck Pastore, der umbliegenden Land Kirchen Praeposito, und des Königl. Consistorij zu Reval ordinario Assessore. Reval, Gedruckt und verlegt von Adolph Simon, Gymnasii Buchdr. Anno 1660.

Autor

Göseken, Heinrich, vanem, 1612-1681, autor

Ilmunud

Reval : A. Simon, 1660 (Reval : A. Simon)

Faksiimiletrükk ilmus Hamburgis (Haarmann, H. Die estnischen Grammatikendes 17. Jahrhunderts, П; 1977).

E-kataloog Ester

Täistekst infosüsteemis Kivike

_________________

Göseken koostas saksa-ladina-eesti sõnastiku, mis sisaldab vasteid 9000 saksa märksõnale. Sõnastikus on rohkelt rahvapäraseid väljendeid, näiteks kiurasti vaatama (’kõõritama’), kõhelik (’päevavaras’), pudrukeel (’lobasuu’), südant võtma (’julgust kokku võtma’).

Sõnastiku alguses on loetletud üle 300 saksa laensõna, mis olid tollal eesti keeles kasutusel, näiteks höövel, kamber, müts, narr, pruut, tund, väärt jpt. Suure osa keelematerjalist kogus Göseken, jälgides Kullamaa ja selle ümbruse talupoegade kõnet. Seetõttu leidub sõnastikus rohkelt läänemurdele iseloomulikke jooni, näiteks huisck (’purjepaat’), laarima (’klaarima’), öh (’vöö’), kebjas (’kerge’).

Raamat sisaldab ka üle 100 vanasõna, sh tänapäevani käibivad ja ajaproovile vastu pidanud rahvatarkusi: tõbi tuleb hobustega, läheb härgadega – tähenduses Tõbedel on ikka omadus kiiresti ja äkki välja lüüa, aga palju kauem võtab aega haiguste ravimine. Või häda ajab härja kaevu sisse; tähenduses Häda sunnib tegutsema ja pääseteed otsima. Siin on ka ütlusi: kaua tehtud, kaunikene; / kus on tegijat, seal on nägijat. / Töö kiidab tegijat - Tööd kiidetakse tegija käe järgi. Töö järgi hinnatakse tegija, valmis töö kvaliteet näitab tegija taset. Või ka ütlus: üks kärnane lammas ajab terve karja kärna. Ühe pahalase järgi sildistatakse kogu seltskond kurjamiteks. Või: oma silm on kuningas. Kui oled ise ära näinud, siis võid alles uskuda, et tõesti asjad nii on. Oma kogemust saad usaldada.

Siin on ka esimesed eestikeelsed trükitud mõistatused:

Mahlakas rahvakeeles: Alt sööb, pealt situb? Vastus: Puur;

Suu suitseb, habe väriseb, lõuad lodisevad, hambad kärisevad? Vastus Laulja.

Lipp lipi peal, lapp lapi peal, ilma nõela pistmata? Seda vastust teab ilmselt iga laps - kapsas.