Rahvusliku trükisõna kujunemine ja areng 1841-1917

Wilhelm Adolph Just avas Tartus eesti raamatukaupluse
1875
Amandus Meyer avas Võrus kivitrükikoja
1875
Narvas avas raamatukaupluse Mihkel Põder
1877
“Lindforsi pärijate” trükikoda Tallinnas hakkas kasutama aurupresse.
1877
Wilhelm Adolph Just avas Tartus eesti laenuraamatukogu
1878
Trükkalid Laakmann ja Mattiesen panid Tartus tööle aurupressid
1879
Müügile tuli esimene eestikeelsete kirjadega gloobus “Maailma-kera”
1879
Tõnis Pihlakas avas Tallinnas eesti raamatukaupluse
1879
Esimene trükikoda Haapsalus
1879
Esimene trükikoda Valgas
1880
Karl Friedrich Leihberg asutas Põltsamaal Eesti esimese aleviraamatukogu
1880
Tartus rajati Ado Grenzsteini trükikoja juurde tähevalamistöökoda
1888
Kalevipoja rahvaväljaanne
1862
Ärkamisaegne luule
1867
Esimene võimlemise õpperaamat
1879
Aleksander Deksling asutas esimese trükikoja Võrus
1883
Esimene eestikeelseid raamatuid müüv kauplus Venemaal
1884
Paides alustas tegevust raamatukaupmees Adolf Seidelbergi trükikoda
1891
Tartus avati Mihkel Hermanni raamatu- ja noodikauplus
1898
Jakob Ploompuu avas Tallinnas raamatukaupluse ja kirjastuse
1900