Rahvusliku trükisõna kujunemine ja areng 1841-1917

Võrus avati raamatukauplus
1899
Gustav Pihlakas avas Tallinnas raamatukaupluse ja kirjastuse
1899
Narvas asutati venekeelse kirjandusega raamatukogu
1896
“Postimehe” toimetajaks sai Jaan Tõnisson
1896
К. E. Sööt asutas Tartus trükikoja, raamatukaupluse ja kirjastuse
1895
Suletud Eesti Kirjameeste Seltsi raamatukogu läks üle Eesti Üliõpilaste Seltsile
1894
А. Grenzstein seadis oma trükikoja juures sisse Eesti esimese tsinkograafia
1893
Hakkasid ilmuma Tartu Ülikooli toimetised
1893-1917
Ajaloolise kirjanduse avaldamist hakkas takistama tsensuur
1892
Esimene vene raamatukauplus
1891
Hans Leoke asutas Viljandis raamatukaupluse
1891
Eestikeelse teatri algus
1870
Ludwig Georg Oppermann ja Jaan Nebokat avasid Rakveres trükikoja
1868
Eesti Kirjameeste Selts algatas paremate eesti algupäraste teoste auhindamise
1880
A. E. Brandt avas Tallinnas esimese ainult eestikeelset kirjandust müüva raamatukaupluse
1879
Eestikeelseid väljaandeid hakati tsenseerima Tallinnas ja Tartus
1878
Esimene konkreetne eesti-soome kunstikontakt
1877-1880
Viljandis alustas tegevust Friedrich Feldti trükikoda
1875
Tartus alustas tegevust Schnakenburgi trükikoda
1875
Raamatumüügi loa sai koloniaalkaupmees Johannes Michael Nafthal
1872