Kolmas põhjaeesti grammatika
Johann Hornungi „Eesti grammatika“ oli kolmas põhjaeesti keele grammatika, ladinakeelne kirjeldus, mille maht oli 116 lehekülge. Sõnastikuosa sellest raamatust puudus. Grammatika sisaldab põhjalikku määrsõnade ja sidesõnade loendit ning 3,5-leheküljelist lauseõpetuse osa.
Lauseõpetuses käsitleb Hornung eelkõige sõnade seostamist ning toob rahvapäraseid keelenäiteid, nagu võrdlustarind temma on suremb mind.
Pealkiri
Grammatica Esthonica, brevi, Perspicuâ tamen methodo ad Dialectum Revaliensem ed. à Johanne Hornung. Riga, literis Joh. Georg. Wilck. Regii typographi
Autor
Hornung, Johann, u.1660-1715, autor
Ilmunud
Riga : [s.n.], [1693] (Riga : J. G. Wilcken)
Raamatu kirje e-kataloogis Ester
________
Hornung järgis juba Forseliuse uuendatud kirjaviisi põhimõtteid. Rõhk oli endiselt vormistiku käsitlemisel, eriti sõnade käänamisel, mis Hornungil oli varasemate grammatikatega võrreldes asjatundlikum. Ta eristas 9 käändsõnatüüpi ja kirjeldas erandlikult muutuvaid sõnu.
Rakveres sündinud Hornung võttis tallinna keele grammatikas kokku Bengt Gottfried Forseliuse aabitsaga alanud kirjaviisiuuenduse. Hornung oli Forseliuse töö jätkaja maakoolide inspektori ametis, hiljem sai temast Karula kirikuõpetaja. Hornungil oli tähtis roll piibli tõlkimise ja kirikukirjanduse redigeerimise töös.
