Ado Grenzsteini tegevuse kõige vastuolulisem aeg jäi venestusaega.
1888. aastast hakkas ta rahvuslikust suunast kõrvale hoidma,1894. aastal ilmusid „Oleviku“ juhtkirjadena ja eraldi teosena tema seisukohad rahvusluse küsimuses.
Ta väitis, et väikesed rahvused ei ole võimelised oma rahvuskultuuri looma, sellega saavat hakkama vaid suured rahvused.
Grenzsteini arvates tuleb väikerahvastel paratamatult ühineda suurte rahvastega, eestlaste puhul venelastega.
Rahvuse juures pidas ta tähtsaks mitte oma identiteedi säilitamist, vaid uue ja kõrgema tasemega kultuuri loomist.
Poliitika toovat väikestele rahvustele palju kahju.