Kultuurisündmused

Trükkalid Laakmann ja Mattiesen panid Tartus tööle aurupressid
1879
Müügile tuli esimene eestikeelsete kirjadega gloobus “Maailma-kera”
1879
Tõnis Pihlakas avas Tallinnas eesti raamatukaupluse
1879
Esimene trükikoda Haapsalus
1879
Esimene trükikoda Valgas
1880
Karl Friedrich Leihberg asutas Põltsamaal Eesti esimese aleviraamatukogu
1880
Tsensuuripoliitika eestikeelse ajakirjanduse suhtes muutus karmimaks
1881
Eesti raamatukogu nimekiri
1882
Tartus rajati Ado Grenzsteini trükikoja juurde tähevalamistöökoda
1888
Aleksander Deksling asutas esimese trükikoja Võrus
1883
Esimene eestikeelseid raamatuid müüv kauplus Venemaal
1884
Paides alustas tegevust raamatukaupmees Adolf Seidelbergi trükikoda
1891
Tartus avati Mihkel Hermanni raamatu- ja noodikauplus
1898
Jakob Ploompuu avas Tallinnas raamatukaupluse ja kirjastuse
1900
Võrus avati raamatukauplus
1899
Gustav Pihlakas avas Tallinnas raamatukaupluse ja kirjastuse
1899
Narvas asutati venekeelse kirjandusega raamatukogu
1896
“Postimehe” toimetajaks sai Jaan Tõnisson
1896
К. E. Sööt asutas Tartus trükikoja, raamatukaupluse ja kirjastuse
1895
Suletud Eesti Kirjameeste Seltsi raamatukogu läks üle Eesti Üliõpilaste Seltsile
1894