raamatuajalugu

Tartus asutati Loodusuurijate Selts
1853
Tartus loodi nn. üksiktsensori ametikoht
1850
Carl August Gottlieb Mattiesen sai esimese eestlasena Tartus loa trükikoja asutamiseks
1848
Franz Ferdinand Kluge asutas Tallinnas kirjastuse
1847
Friedrich Siegmund Stern asutas Kuressaares kivitrükikoja
1841
ÕES organiseeris eestikeelsete raamatute levitamist
1839-1945
Tartus alustas trükitegevust Heinrich Laakmann, esimesed aastad “Lindforsi pärijate” nime all
1837
Georg Friedrich Schlater avas Tartus kivitrükikoja
1832
Esimene eestikeelne lambakasvatusõpetus
1830
Tallinna linna ning gümnaasiumi trükikoda muutis nime
1829
Vanim säilinud tartukeelne aabits
1698
Esimene eestikeelne seaduseväljaanne
1697
Väärtuslik ajalooallikas
1695
Vanim säilinud tallinnakeelne aabits
1694
Esimene teadaolev illustratsioonidega raamat põhjaeesti kirjakeeles
1694-1695
Tuntuim eestikeelne leinalaul
1686
Riias trükiti B. G. Forseliuse eestikeelne aabits
1686
Riias ilmus tartukeelne leeriõpik
1684
Esimene säilinud raamatuloetelu Eestis
1672
Esimene eestikeelne usuõpik
1662