Kiriklikust raamatust rahvaraamatuni 1711-1840

Tartus alustas trükitegevust Heinrich Laakmann, esimesed aastad “Lindforsi pärijate” nime all
1837
Georg Friedrich Schlater avas Tartus kivitrükikoja
1832
Esimene eestikeelne lambakasvatusõpetus
1830
Tallinna linna ning gümnaasiumi trükikoda muutis nime
1829
Baltisaksa literaadid asutasid Tallinnas Eestimaa Üldise Avaliku Raamatukogu
1825
Esimene täielikult eestikeelne trükitud kaart
1838
Esimene karskusesisuline raamat eesti keeles
1834
Johann Christian Schünmann asutas Tartus eratrükikoja
1814
Tallinnas asutati Venemaa Piibliseltsi Eestimaa osakond
1813
Gotthard Marquardt avas trükikoja Pärnus
1809
Esimene tartukeelne lugemik
1805
Tartus taasavati ülikool
1802
Eratrükikojad taas lubatud
1802
Keelati eratrükikojad, asutati tsensuuripunktid
1796
Esimese vasepress Eestis
1793
Tartus asutati esimene laenuraamatukogu
1786
Tallinnas avati raamatukauplus
1786
Tallinnas asutati esimene eratrükikoda
1786
Tartus avati raamatupood
1784
Luba eratrükikodade asutamiseks
1783